• Veeroja
• Virro
• Kogan
• Kaiv
• Koobas
• Loid-Kudu
• Saaremets
• Štrik
• Maripuu
• Allas
• Musto

Kui keegi teist on tegelikult töö saatnud, siis andke teada ja püüan oma postkastist selle töö ka üles leida.
Samuti olen saanud paar tööd inimestelt, kes ei ole kursusele registreerunud!?

Hindamismeetodi analüüs koosneb järgnevatest komponentidest (vaadake ka seminari infost):
1. Argumenteeritud seisukoht selle kohta, kas ja kuivõrd annab antud    hindamismeetod õiglase hinnangu organisatsiooni tajutud sotsiaalsele mõjule?
2. Kas organisatsioon võiks praktikas meetodit kasutada? Selgitus hindamismeetodi kasutamise tugevuste ja nõrkuste konkreetse organisatsiooni puhul.
3. Ettepanekud hindamismeetodi (p)arendamiseks.

Kui olete vastava töö siiski teinud, siis ootame neid endiselt meilile. Analüüs annab kogu tööst 30%

Teie väga heade kodutööde uueks tähtajaks on 21. november.

Praeguseks on meile teadaolevalt kõik tähtajaks laekunud tööd kommenteeritud. Kui on keegi, kes ei ole kommentaare saanud, siis palun kirjutada meilile sotsiaalnemoju [ätt] gateway.ee Siis proovime leida, kas töö on meilboxis kaduma läinud, liigitunud spämmiks või midagi veel hullemat.

Kui keegi on neid enda arvates saatnud, siis palun kirjutada aadressil sotsiaalnemoju [ätt ] gateway.ee!

RPR väljakutsete statistika on olemas, exceli kujul, vajab pisut töötlust, et anda majast välja. RPR-s pole seni töötajaid, kuid liikmetele on tehtud erinevaid koolitusi – nii korduvaid baaskoolitusi kui ka juhtimisega tegelevatele liikmetele juhtimiskoolitusi. Spetsiaalset statistikat pole, kuid võimalik kokku panna ja meilile saata.

Kas RPR ise on hinnanud oma tegevuse mõju (üldiselt ja konkreetsetele sihtrühmadele)? Kui jah, siis millised on olnud hinnangud ja järeldused?

Tegevuse mõju ei ole konkreetselt hinnatud.

Millise üldise hinnangu on RPR oma tegevusele viimastel aastatel ise andnud?

Ise oleme oma tegevusele andnud positiivse hinnangu, lähtuvalt eelkõige tagasisidest koostööpartneritelt (Päästeamet, erinevad Päästekeskused, KOV-d). Üha enam tekib vajadus juhtida laienemist (seni toimunud spontaanselt), tähelepanu  vajab ka liikmete rahulolu juhtimine.

Kui palju õnnetusjuhtumeid on juhtunud (aastas), millise iseloomuga on olnud registreeritud õnnetused? Kui palju esmaabi on RPR liikmed osutanud?

Andmed kogumisel.

Kui palju on Aegna saarel külastajaid aastaringselt/hooaegadel? Kui palju inimesi-külastajaid prognoositakse 2009?kui palju 2010-2015 jooksul? Kas on kasvav trend?

Aastaringset külaliste arvu ei ole teada (ja vaevalt seda ka linn teab), linna statistika kohaselt peaks selle aasta Aegna külaliste arv (lähtudes Juku piletimüügistatistikast) olema u 10 000 inimest (http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=22708), kuid julgen arvata, et u 3000 võib sinna juurde liita (teised alused). Seega hinnanguliselt võiks Aegna külaliste arv olla suveperioodil 12 000 kuni 13 000 inimest. Aastas kokku vast 14 000 inimest.

Kas RPR omab saarel tuletõrjevarustust, tehnikat (voolikud, pumbad,generaatorid jne.)?

Jah, RPR omab saarel tuletõrjevarustust: spetsiaalselt päästetöödeks kohandatud ATV koos järelhaagisega (võimas pump, 600 m voolikuid, joatorud, ämbrid, käsipritsid jms), lisaks üks ujuvpump ja tulekustutustöödel kasutatavad käsitööriistad (kirved, mootorsaar, kang jms). Lisaks siis ka esmaabivarustus.

Kui jõudu jääb väheks kui kiiresti suudetakse lisajõud täiendavalt välja saata’?

Eeldame, et küsitakse abijõudude kohta ohu- või õnnetusolukorras. Sellisel juhul on abijõududeks elukutselised päästjad või meedikud ja nende saarele jõudmise aeg on hinnanguliselt üks tund (sõltub ilmastikuoludest ja lennutehnika kasutamisvõimalustest).

Rasked vigastatud – päästekopteri väljasõidu võimalus? Milline on õnnetusjuhtumile reageerimise aeg?

Päästekopteri (mida Aegnal saab kasutada on Eestis kokku üks) väljasõiduvõimalus (ja ka saarel maandumisvõimalus) on olemas ja see käib üldise korra alusel. Meipoolsele abipalvele reageeritakse küll koheselt, kuid helikopteri maalt õhkutõusmise maksimumaeg on 40 min, millele lisandub lennu- ja maandumisaeg. Soodsate asjaolude kokkulangemisel (nt helikoter on just tühjalt Aegnast üle lendamas) on see aeg muidugi väiksem (ainult maandumise aeg), kuid ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel (nt helikopter on Hiiumaal haiget transportimas ja merel on torm) võib abi saabumine kesta mitmeid tunde või üldse mitte juhtuda. Samas Eesti suvel selliseid äärmuslikke ilmaolusid praktiliselt ei esine.

Milline on ARV patrulli aastakulu?

Meie patrulli suveperioodi kulu on 250 000 – 300 000 EEKi. Patrulli aastakulu arvestamisel peaks selle korrutama kolmega e. u 750 000 kr

Vastas Ahti Leppik

Sihtrühmad võiks jagada kaheks: 

1. Koostööpartnerid: suurõnnetustel professionaalsed päästjad,  otsingutel politsei, KOV-d (teatud piirkonnas tuleohutuse jälgimine/patrullimine);
2. Vabatahtlikud: vabatahtlike kaasamine organisatsiooni arendamisse ja igapäevasesse tegevusse.

Kas RPR ise on endale seadnud mõõdetavad eesmärgid, millised?

Jah, on nii visioon kui ka pikemad ja lühemad eesmärgid.

Visioon: Usaldusväärne, arvestatav ja elukutseliste ja avalikkuse poolt tunnustatud rahvusvaheliselt tegutsev, mitteriiklik päästeorganisatsioon Eestis.

Mis on organisatsiooni üldeesmärgid, viimaste aastate eesmärgid?

Mõned pikemad eesmärgid (2012)

1. Rühm tegutseb üle Eesti – koostööleping iga regionaalse (kokku 4) Päästekeskusega ja Politseiprefektuuriga.
2. Tagada reageerivate üksuste varustatus side- ja isikukaitsevahenditega (erinevad sõltuvalt sündmusest).
3. Rühma liikmete arvu suurendamine – 500 liiget üle Eesti.
4. “Harmooniline” suhe liikmete ja organisatsiooni vahel – 80% vastanuid, kellest vähemalt 70% leiavad, et neil on Päästerühmas piisavalt võimalusi eneseteostuseks.
5. Avalikkuse poolt hinnatuim päästealase ennetustöö tegija Eestis, Päästerühm on päästeameti tähtsaim partner ennetustöö tegemisel.

Mõned lühemad eesmärgid (2009)

1. Päästerühma kodukorra loomine ja juurutamine
2. Päästerühma tulude suurendamine püsikulude katmiseks vajaliku ulatuseni
3. Päästerühma organisatsioonitunnuste loomine ja kasutuselevõtmine – organisatsiooni tunnuste all mõeldakse Päästerühma sümboolikat ja selle kasutamise reegleid (vapp, lipp jms), käitumisnorme ja –tavasid (nii tavaolukorras kui operatiiv- ja ennetustegevust sooritades), riietumisega seotud reeglistikku, tähtpäevade tähistamise korda (tähtpäevade kalender, rituaalid jms), asjaajamise ja infovahetamise korda (dokumentide mallid, listide kasutamine, siseveebi kasutamine, kirjadele vastamise tähtajad jms), inimeste tunnustamine jms.
4. Päästerühma spetsialiseeritud operatiivüksuste (tulekahjud, otsing, logistika) loomine – st on kinnitatud üksuse eesmärgid, põhiülesanded ja nende teostamise kord, asukoht struktuuris ja sisemine struktuur, juhtimise kord, tegevuse üle arvestuse pidamise kord, liikmete koolitatusele esitatavad nõuded, varustatusele esitatavad nõuded, üksusega liitumine ja üksusest lahkumine , liikmete tegevuse kompenseerimine. Üksused on nõuetele vastavalt mehitatud miinimumkoosseisus, üksuste juhtimine toimub vastavalt kehtivale korrale, üksused on nõuetele vastavalt varustatud vähemalt 30% ulatuses (arvestatakse vajaliku varustuse maksumuse alusel), üksused on võimelised sooritama ülesandeid vastavalt nõuetele, üksused on aasta jooksul täitnud nõuete kohaselt vähemalt ühe põhiülesande, üksuse olemasolu ja võimekus on teada Päästerühma liikmetele ja Päästeameti juhtkonnale ning vastavale struktuuriüksusele, üksuste liikmed teavad oma panuse väärtust, arvestuse pidamine üksuste tegevuse üle on tagatud.

Kuidas RPR mõjutab oma sihtrühmi, tegevused?

1. Üks olulisim on Päästerühma tegevusest teavitamine, mõlema sihtrühma puhul.
2. Koostööpartnerite juures olemasolevate kokkulepete laitmatut täitmist.
3. “Häire” saamisel sellele kiiret ja adekvaatset reageerimist.
4. Vabatahtlike kaasamisel, mis toimub 1x aastas, selge ülevaate andmine rühma tegevusest ja mida oodatakse rühmaga liitunud vabatahtlikust.
5. Rühma liikmetele eneseteostamise võimaluste loomine, selgitamine (valdkonnasisesed tegevused)

Vastas Ahti Leppik

1996 jaanuaris alustas Eestis projekt OMA RING Aili Praksi eestvedamisel;

1997 lõpetas esimene koolitusgrupp (7 kooli), koolitajateks Aili Praks ja Ellu Eik;

2000 aastaks oli koolituse saanud 32 kooli;

1999 alustas esimene koolitajate koolitsgrupp , koolitajateks Aili Praks, Ellu Eik ja Ülo Vihma;

2000 asutati MTÜ Noorteühing T.O.R.E.;

2002 lõpetas oma koolitustsükli ka teine koolitajate koolitusgrupp;

2002 – 2004 Ühingus mõõnaperiood seoses eestvedaja surmaga;

2004 Anti välja “TORE juhendaja käsiraamat” – metoodiline materjal tugiõpilaste ringi laiendamiseks koolisiseselt.

2005

1. Uus tegevjuht;
2. Uus koduleht;
3. Kontaktide taastamine;
4. TORE põhikoolituse lõpetasid Harjumaa, Tartumaa koolide meeskonnad (u 8 kooli). Tugiõpilaste laienduskoolitusi oma kooli keskkonnas viis läbi 9 kooli TOREkooli.
5. Toimus TORE arenguseminar juhendajatele, koolitajatele.
6. Toimus esimene vabariiklik TORE sügiskool TORE juhendajatele (millest on tänaseks saanud traditsioon).
7. Anti välja venekeelne “TORE juhendaja raamat”.
8. Koostöös Soome MLL-ga anti välja täiendkoolitus materjal “Valikute rägastikus” – uimastiennetus teemade käsitlemiseks TORE-ringis.
9. 2006
10. Toimus vabariiklik juubeli konverents Paide Kultuurikeskuses.
11. Toimus esimene TORE supervisioon juhendajatele.
12. Koostati ühingu arengukava aastani 2009.
13. TORE põhikoolituse lõpetasid Tallinna, Harjumaa, Valgamaa koolide meeskonnad (u 12 kooli).
14. Tugiõpilaste laienduskoolitusi oma kooli keskkonnas viis läbi 10 kooli TOREkooli.
15. Toimus esimene venekeelne TORE põhikoolitus Ida-Virumaal (3 kooli).
16. Alustati täiendkoolitusena foorumteatri metoodika õpetamist nii juhendajtele kui õpilastele koostöös Lastekaitse Liidu sotsiaalteatigrupiga “Meie” ja VAT-Teati Foorumgrupiga (jätkub siiani).
17. Anti välja TOREvoldik ja TOREplakat.
18. MTÜ NÜ TORE osaleb aktiivselt ja tutvustab tugiõpilastegevust erinevatel konverentsidel, seminaridel, infopäevadel. Suureneb koostöö esinevate organisatsioonidega (N: Lastekaitse Liit).
19. Eesti Noorsootöö Keskus, Lastekaitse Liit ja MTÜ T.O.R.E plaanivad 2007. aastal Koolirahu Programmi raames käivitada ühise pilootprojektina kampaania “Erinevused teevad elu põnevaks”.

2007

1. Valgas toimunud üldkoosolekul valiti uus juhatuse koosseis.
2. Toimus üle aastate taas “TORE suvekool” tugiõpilastele ja juhendajatele (enne seda 2000)
3. Anti välja TORE-kleeps.
4. TORE põhikoolituse lõpetasid Läänemaa, Jõgevamaa koolide meeskonnad (u 9 kooli).
5. Tugiõpilaste laienduskoolitusi oma kooli keskkonnas viis läbi 9 kooli TOREkooli.
6. Toimusid kampaania “Erinevused teevad elu põnevaks” tegevused 16- Eesti koolis. Kampaania eesmärgiks on suurendada õpilaste tolerantsust, avardada nende silmaringi ning õpetada neid sallivalt ja mõistvalt suhtuma ümbritsevasse. Kampaania sihtrühmaks on 5.-7. klassi õpilased 10-15 Eesti koolis, kellele viiakse läbi neli tegevuset (tundi): “Eelarvamused ja stereotüübid” (MTÜ Ntakon), „Raskete probleemide lahendamise võimalus” (Lastekaitse Liidu sotsiaalteater), „Kahest erinevast maailmast ühise maailma loomine” (Noorelt Noortele) ja „Kuidas paremini suhelda ja teisi kuulata?” (TORE).
7. Jätkus toimus TORE sügiskool ja supervisiooni protsess.
8. Jätkuvalt toimuvad erinevad seminarid, konverentsid, koostööpäevad, piirkondlikud TORE-laagrid jne.
9. Jätkuvalt koostöö erinevate institutsioonidega (Politsei) organisatsioonide (Lastekaitse Liit, MTÜ Rõõmuvabrik jt.) ja programmidega (n: Elav Raamatukogu)
10. 2008
11. Kodulehe uuendamine.
12. TORE põhikoolituse lõpetasid Järvamaa, Viljandimaa, Tartumaa, Tallinna koolide meeskonnad (u 23 kooli). Käivitus põhikoolitus 4-le Põlvamaa koolile ja 6-le Pärnumaa koolile.
13. Tugiõpilaste laienduskoolitusi oma kooli keskkonnas viis läbi 9 kooli TOREkooli.
14. Toimus teine TORE suvekool – annan endast parima.
15. MTÜ NÜ TORE osaleb Koolirahu Programmi võrgustiku töös -programmi eesmärkide ja strateegia ülevaatamine, tseremoonia ettevalmistamine ja läbiviimine jne.

Koolirahu programmist

Koolirahu programmi eesmärgiks on koostöös õpilaste ja õpetajatega, noorte ja täiskasvanutega saavutada sõbralik koolikeskkond.

Noorteühing TORE on olnud KP-s selle loomise hetkest ja tegutsedes igapäevaselt koolikeskkonnas asetuvad tugiõpilased ja TORE-juhendajad väga tugevalt koolirahu mõtte aastaringse sisu kandjateks.

TORE koolisisene tegusemine

Võib öelda, et tugiõpilastegevus on igas koolis oma nägu. Kuid mõned peamised tegutsemisvormid saab välja tuua:

1. Eeskujuks olemine: tugiõpilasliku suhtumise, väärtuste, hoiakute selge näitamine koolielus;
2. Individuaalne lähenemine: sõbraksolemine eakaaslaste seas (märkamine, aitamine);
3. Vahendamine ja koostöö täiskasvanutega: tugiõpilane saab konfliktide ja professionaalset abi vajavate olukordade puhul leida vastava täiskasvanud olukorraga tegelema;
4. Grupiga tegelemine: TORE-tegevused mõnele klassile, kooliastmele või kogu koolile (TORE-nädalad, mängudepäevad, koolirahu-temaatilised tegevused jne);
5. Tugiõpilaste ringi pidev laiendamine oma koolis.

Tugiõpilastegevuse mõju on pikaajalisem – tugiõpilased võtavad nooruses omandatud hoiakud kaasa täiskasvanu ellu. See mõju on aeglane, kuid seda kindlam.

Mis seisus TORE Eestis hetkel on?

Tugiõpilastegevus on Eestis aastast 1996 ja tänaseks tegutseb üle 70-s Eesti koolis. TORE eesmärk on koolikeskkonna parendamine läbi tugiõpilastegevuse. TORE-kad arendavad põhiliselt kolme suunda koolis:

1. Tugiõpilaste endi toimetulek;
2. Abi eakaaslastele;
3. Õpilaste ja täiskasvanute vaheline koostöö.

TORE eesmärgiks on suurendada koolides nende inimeste hulka, kes kannavad ja levitavad inimsõbralikku, õppimist ja õpetamist soodustavat, suhtlusjulgust ja -oskust arendavat, vaimset ja füüsilist vägivalda taunivat, üksteist toetavat ja erinevusi sallivat ning koostööle orienteeritud mõtteviisi.

Vastas Marju Jaanimäe

Tugiõpilastegevus on olemas ka Soomes. Ja seal väga laiahaardeliselt. Soome tugiõpilastegevus toimub aastast 1972, mil see võeti kasutusele uimastiennetuse töövahendina. Kuigi tugiõpilastegevuse tööpõld ja eesmärgid on tänaseks päevaks laienenud, on uimastiennetus moodustanud alati Soome tugiõpilastegevuse keskse osa. Soomes on tugiõpilastegevusest saanud lai, mitmetahuline ja kogu riiki kattev võrgustik. Võrgustikku on kaasatud üle 10 000 tugiõpilase, umbes 600 juhendajat ja üle 50 koolitaja. Tegevust arendatakse ja koordineeritakse Mannereimi Lastekaitseliidu keskorganisatsiooni ja piirkondlike organisatsioonide kaudu. (Mannerheimi Lastensuojeluliitto (MLL), www.mll.fi)

Praegu tegutsevad tugiõpilased ligi 90%s põhikooli 7.–9. klassidest. Ja nendest koolidest omakorda umbes 10% koolides on tugiõpilastegevus lausa õppetöö sees (teatud klassides saab tugiõpilastegevust valikaineks võtta).

Laiemalt võib tuigõpilastegevust kirjeldada õpilaste EAKAASLASTE kaasamiseks koolikeskkonna parendamisse. Seega on erinevate maade näiteid võimalik tuua veelgi, kus õpilased saavad teatud õpetust suhtlemis-j toimetulekuoskuste osas, et oma eakaaslaste seas paremini tegutseda ja otseselt või kaudselt positiivselt mõjutada: Saksamaal – tülilahendajad; Rootis – sõbrad (Friends).

NB! Ei Eestis ega ka Soomes ei nimetata seda pelgalt projektiks (Eestis sai alguse projektist OMA RING). See on organiseeritud tegevus. Soomes koordineetiud Mannerheimi lastekaitseliidu poolt (Riigi poolt tugevalt toteeritud). Eestis MTÜ Noortühing TORE poolt (noorteühingutele eraldatav aastatoetus Haridus-ja teadusministeeriumilt, mitmed tegevused projektipõhised).

Mis on teistes riikides olnud peamised projekti motivaatorid?

MLL-i tugiõpilastegevuse juured ja sünnilugu on Soomes seotud narkoennetustööga. Tugiõpilas­tegevus sündis 1970. aastatel, mil püüti leida lahendust murele noorte narkootikumide tarvitamise üle.

Taolised tegevused (eakaaslaste kaasamine) on ilmselt tingitud soovist läheneda mitmetele negatiivsetele sotsiaalsetele nähtustele (kiusamine, tõrjumine, destruktiivne käitumine pingesituatsioonides jne jne) võimalikult ennetavalt (prosotsiaalselt) …Ja tegijaid endid (noored) haaravalt. 

Vastas: Marju Jaanimäe

Vastus: Pikemaajalisim projekt on Uuskasutuskeskus. Käivitatud 2004 ja püsib tänaseni. Lühemaajalisimat on raske määratleda, sest nn alguspunkt pole enamasti konkreetselt määratletav. On rida projekte, mida me oleme ainult hinnanud, aga pole seepeale edasisse toetusesse võtnud. On neid, kellele oleme teinud strateegia, ega seepeale on koostöö lõppenud. Üheks lühemaajalisemaks oli MTÜ Hingest. Täpselt ei mäleta, aga nad pidasid vastu alla aasta.

Küsimus: Kui palju taotlusi on esitatud eeltoetuse saamiseks?

Vastus: Kui arvestada siia sisse ka sotsiaalse ettevõtja konkursi käigus eeltoetuseks esitatud taotlused (ja nende sissearvestamine on igati põhjendatud), siis on aastate jooksul esitatud kusagil 100-150 projekti vahele. Täpselt pole keegi lugenud.

Küsimus: Kui palju neist on eeltoetust saanud ning kas ja kui kauaks on need projektid püsima jäänud?

Vastus: Eeltoetust on saanud u 10% projektidest, püsima on jäänud need, kes meil täna portfellis (kokku 6) ja siis veel 2, kes on hetkel portfelli kandidaadi staatuses.

Küsimus: Kui palju on vabatahtlike arv aastate lõikes?

Vastus: Summaarset pole võimalik öelda. Keskmine aastate lõikes on umbes 40.

Küsimus: Mis on hindamiskriteeriumid, mille alusel otsustatakse, milline on sotsiaalselt oluline probleem, mis vajab lahendust ( nt, et kui saab käivitada ainult 1 uue projekti, siis mille alusel tehakse otsus, mis on kas toetada projekti a või b)?

Vastus: Me ei vali mitte probleemide vahel vaid meile esitatud lahenduste vahel. Lahenduste valikukriteeriumid:
1. Potentsiaal saavutada suur ühiskondlik mõju
– tegutsevate organisatsioonide puhul tõestatud, oluline ja püsiv mõju mõne põletava ühiskondliku valuküsimuse lahendamisel ja/või
– visioon (ja põhimõtteline plaan), kuidas lahendada mõni põletav probleem Eesti ühiskonnas ja
– reaalne võimalus kujundada välja jätkusuutlik finants- ja tegevusmudel

2. Ettevõtlikud liidrid
– näevad võimalusi uuenduslikeks lahendusteks
– on leidlikud probleemide lahendamisel
– on järjekindlad oma lahenduste elluviimisel
– suudavad luua tugeva meeskonna
– suudavad kaasata teisi inimesi
– suudavad ressursse mobiliseerida
– võime oma ideed levitada
– on varasemas elus üles näidanud ettevõtlikkust

3. Huvi koostöö ja toetuse vastu, mida Heategu pakub

4. Meie toetus aitab saavutada suurt ühiskondlikku mõju

Küsimus: Kuidas te hindate oma tegevuse mõju Eestis olevatele sotsiaalsetele probleemidele?

Vastus: Hetkel üsna pisike. Kuna teemad, millega tegeleme (tarbimisharjumused, HIV, uimastisõltuvus, noorte ettevõtlikkus) on mastaapsed, siis pole põhjendatud oodata mõju saabumist 2-3 aastase tegevuse tulemusel. Näiteks Terve Eesti Sihtasutuse nõukogu liige Ain Aaviksoo hinnangul näeme me juhul, kui me täna kõik õigesti teeme, oma mõju HIV epideemia reaalse pidurdumise näol kõige varem 10 aasta pärast.

Küsimus: Kuidas kavandab Heateo sihtasutus uusi tegevusi ja projekte?

Vastus: Me ei kavanda ise uusi projekte vaid valime lahenduste / inimeste hulgast, kes meie poole pöörduvad, välja suurima potentsiaaliga sotsiaalsed ettevõtjad / ettevõtted.

Mõnikord võib siiski juhtuda, et mõne eeltoetust saava organisatsiooni strateegiat välja töötades jõuame mingi uue organisatsiooni ideeni, mille siis ühiselt teostame. Kuid ka seda ainult juhul, kui see vastab ülaltoodud kriteeriumitele. Näiteks käis sellist teed meie tänane portfelliorganisatsioon Re-hab.

Küsimus: Kust tulevad uued ideed?

Vastus: Ideedes pole küsimus. Heateo asutaja ja partner Linnar Viik: “Ma olen päevas võimeline välja sülitama 4-5 täiesti uudset ideed. See pole veel innovatsioon. Innovatsioon on see, kui keegi võtab idee ja seda teoks hakkab tegema.” Ideesid tuleb igalt poolt – maailma sotsiaalsetest ettevõtjatest lugedes, Eesti sotsiaalprobleemidega tutvudes, sõpradega rääkides, konverentsidel käies, strateegiaid planeerides. Küsimus on inimestes. Realiseeruvad ainult need ideed, mille juures on olemas võimekas, motiveeritud inimene. Ja neid tuleb tikutulega taga otsida.

Küsimus: Kuidas näeb välja projekti teostamise protsess?

Vastus: Projektid arenevad väga erinevaid teid pidi, olenevalt projekti tegevusest, tiimist jne. Osa portfellis olevaid organisatsioone (SOS Lasteküla) on juba korralikult välja kujunenud selleks ajaks, kui nad meie toetust hakkavad saama. Teised (Re-hab) on meie tiiva all oma esimesi samme tegemas. Aga see on rohem projektide eestvedajate teema. Heateol on olemas projektide toetamise protsess ja metoodika, mille lisan siia e-kirjale.

4,  keskmiselt 20 inimest.

Küsimus: kui suur on töötajate osakaal, kes on endised sõltlased?

Umbes 50%

Küsimus: kust tuleb Convictuse põhiline finantseerimine? Kas riigi ja Swedpanga praegustest rahalistest investeeringutest piisab Convictuse edukaks tööks?

Riiklikud organisatsioonid ja üks rahvusvaheline organisatsioon.Swedpanga Miljonisadu on hetkel marginaalne sissetuleku allikas.  Probleemiks ei ole niivõrd raha puudus kui projektipõhine rahastus.

Küsimus: kui suure osa Convictuse kuludest katavad loengute andmised?

Väike osakaal.

Küsimus: kuidas näeb Swedpank tulevikuperspektiive ja kas plaanis laieneda koostöös Convictusega?

Ei oska kommenteerida.

Küsimus: kui palju Swedpanga töötajaid võtab osa, kui motiveeriv see tegelikult on olnud siiani (mitu vabatahtliku on leidnud)?

Hetkel töötab Convictuses üks vabatahtlik, kelle panus on kirjutada vanglate projekti metodoloogiat. Vabatahtlikuna panustab ta eelkõige enda erialaste teadmiste jagamisega. Väga kõrgelt motiveeritult töötaja.

Küsimus: kui suur peaks olema oodatav toetuse suurusjärk kahele kahele alustavale ja arendatavale projektile (noorte sõltlaste intensiivne rehabilitatsiooniprogramm ja HIV-i kiirtestimise kätteaadavaks tegemine kõigile soovijaile)?

Eelmine aasta saime toetuseks 90 000.

Küsimus: missugune on koostöö teiste organisatsioonidega? Kas on olemas ka konkreetsed lepingud?

Suhted ja koostöö teiste mittetulundusühingutega 

Koostöö eesmärgiks mittetuludnusühingutega on enamasti informatsiooni, kogemuste ja teadmiste vahetamine, vähem on lepingulisi suhteid.Convictuse kõige olulisemad kolmanda sektori koostöö partnerid on hetkel Eesti HIV-positiivsete võrgustik (edaspidi EHPV) ja  SA Heategu. Lisaks mitmed teised analoogsed mittetulundusühingud, kes töötavad HIV/AIDSi alal või narkomaaniaga. EHPV on katuseorganisatsioon organisatsioonidele, millede eesmärgiks on abistada HIV positiivseid inimesi. Koostöö EHPV-ga väljendub eelkõige Eestis HIV-positiivsete klientide ühises abistamises kuid koos korraldatakse ka koolitusi ja seminare. Partnerlus SA Heateoga on mitmel tasandil, esiteks on SA Heategu läbi aastate hinnanud Convictuse kui kodanikuühiskonna suutlikkust organisatsioonina, teinud seejuures ettepankuid teatud juhtimise küsimuste parandamiseks. Lisaks on SA Heategu organisatsioonina olnud koostööpartner projektide käivitamisel ja erasektori investorite leidmisel. Koostöö teise kolmanda sektorite organisatsioonidega ongi eelkõige teadmiste ja kogemuste vahetamise võimalus.

Koostöö ärisektori organisatsioonidega 

Läbi aastate on Convictusel olnud suhteliselt vähe koostöö projekte ärisektori ettevõtetega, ent viimasel ajal on kontaktid tihenenud. Seda kindlasti tänu sellele, et üha enam räägitakse sotsiaalse vastusutsega ettevõtetest, kes toetavad kodanikuühendusi ja nende ettevõtmisi. Kui varem nähti ärisektori kaasamist eelkõige sponsorluse näol siis tänaselpäeval on Convictusel mitmeid koostöövormid ettevõtetega, kus rahalise annetuste kõrval pakuvad ettevõtted ka enda teadmisi ja oskusi. Näitena võiks tuua  Swedpanga, mis korraldab iga aasta kampaaniat, mille raames Swedpanga ja EMSLi hindamiskomisjoni heakskiidu saanud organisatsioonidel on õigus esindatusele Swedpanga annetuskeskkonnas.  See annab võimaluse kodanikel annetada otse interneti mittetulundusühingutele raha. Samas motiveerib Swedpank ka enda töötajaid panustama vabatahtlikult MTÜ-de töösse. Convictuses töötab hetkel vabatahtlikuna Swedpanga üks tippspetsialistidest jagades enda teadmisi ja kogemusi projektide finantsplaneerimisel ja elluviimisel. Lisaks on Convictus teatud projekte toetanud ka väiksemad erafirmad, seda enamasti perioodilise sponsorluse läbi. Ka sellinne toetus on Convictusele ülimalt oluline pakkudes võimalusi investeerida töökeskkonna parendamisse. Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et koostöö äriettevõtetega on ajas muutunud mitme külgsemaks ja intensiivsemaks. Koostööd iseloomustab eelkõige paindlikud tingimused ent tihti ja lühiajalisus.

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega 

Koostöö rahvusvahelisel tasemel annab Convictusel mitmeid võimalusi. Nimelt oli Convictuse töö esimesed tegutsemise aastatel rahastatud just suurte rahvusvaheliste organisatsioonide poolt alles hiljem Eesti riiklike asutuste poolt. Pikajaline koostöö on välja kujunenud ka ÜRO allorganisatsiooniga United Nations Office on Drugs and Crime (edaspidi UNODC). Hetkel on Convictusel UNODC sõlmitud aastane leping, mille eesmärgiks on koostada Convictuse ühele projektile metodoloogia ning korraldada töötajatele supervisioon. Lisaks sellele on UNODC toetanud Convictuse korraldatud koostööseminare, millede eesmärgiks on olnud koostöö arendamine Balti riikides analoogsete organisatsioonidega nagu Convictus. Kuna Convictus Eesti ema-organisatsioon asub Rootsis on rahvusvahelisel tasemel kogemuste vahetamine Convcictus Eesti üks koostöö võimalusi. Paar korda aasta korraldatakse üksteise juurde õppevisiite.: : 

Seda võib hinnata Tervise Arengu Instituut, mis rahastab teisi analoogseid organisatsioone. Tallinnas hinnatakse olevat kokku 6000-7000 süstivat narkomaani, hinnanguliselt on Eestis 13,801 süstivad narkomaani (Uusküla jt) Convictusel on igakuiselt SVPs kontakt u 2000 süstiva narkomaaniga Tallinnas ja Harjumaal.

Küsimus: Miks on valitud (tugiteenused) ainult Tallinn ja Harjumaa? Kas plaanis laieneda?

Convictus töötab ka Tartu ja Jõhvi vanglas. Ennetustööd nagu koolitusi ja seminare viiakse ka läbi üle Eestiliselt. Reaalsus on aga see, et vaadates Eestis HI-viiruse levimust ja uimastisõltlaste paiknemist regiooniti on kõige rohkem tööd vaja teha just Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal. 

Küsimus: kui suurel määral eeldatakse, et HIV-i kandja on uimastisõltlane?                                        

Mitteametlikud hinnangud varieeruvad vahemikus 60–85% (allikas: HIV-i ja AIDS-iga  võitlemine Eestis välishindamise aruanne)

Küsimus: Kust ja kuidas saab Convictus infot sõltlaste kohta väljaspool vanglat?

Olulised infoallikad on välitöö, statsionaarne SVP aga ka riiklikud ja rahvusvahelised uuringud ja statistika Eesti uimastisõltuvuse ja HIV/AIDS temaatikal.

Küsimus: mis on Convictuse rehabilatatsiooniprogrammi sisu (tegevused)?

Rehablilitatsioonikeskus asutajateks on Convictus, Heateo SA ja Arbor Community.  Tegemist on intensiivrehabilitatsiooni keskusega, mis on mõeldud täisealistele meestele ja naistele uimastisõltuvusest vabanemiseks. Rehabilitatsioon kestab 42 päeva, korraga võtab keskus vastu kuni 20 klienti. Keskus on avatud kõikidele üle 18-aastastele inimestele, kes soovivad vabaneda uimastisõltuvusest, olenemata nende soost, rahvusest või kodakondsusest. Rehabilitatsioon loodavas keskuses on tasuline ning keskuse üks eesmärk on olla ka majanduslikult kasumlik.

Mida kätkeb endas juhtumikorraldus?

Juhtumikorralduse teenust pakutakse projekti „Sotsiaal-psühholoogiline infotuba HIV-positiivsetele narkosõltlastele Eesti vanglatest vabanenud meestele, elukohaga Tallinnas ja Harjumaal.Meie missioon:  igakülgne abi probleemide lahendamiseks: meditsiiniliste, psühholoogiliste, juriidiliste, sotsiaalsete jne. probleemide puhul“ raames.

Peamised põhimõtted:

1. Infotuba omab vahendaja rolli ja on üheks resotsialiseerimise võrgustiku lüliks HIV positiivse kliendi ja toimivate olemasolevate sotsiaalabi osutavate asutuste või organisatsioonide vahel ja on infot edastava ja nõustava suunaga.
2. Jätkata Eesti vanglates alustatud tööd HIV positiivsete klientidega ja nende tagasitoomine ühiskonda.
3. Individuaalne nõustamine ja toetamine HIV/AIDS-i probleemidega.
4. Infotuba on suunatud tööks mõlemas suunas nii klientidele kui olemasolevatele asutustele/ organisatsioonidele, kelle klientideks on HIV- positiivsed, sõltlased ning nende lähedased ja perekonnaliikmed.
5. Rakendada uimastisõltuvuse, HIV ja AIDSiga nakatunud inimeste vajadustest lähtuvalt juhtumikorraldusel ja võrgustikutööl põhinevat ennetus, tervishoiu- ja hoolekandeteenuste süsteemi. Võimaldada HIV ja AIDSiga inimestele psühholoogilise, sotsiaalnõustamise ja hoolekande teenuste kättesaadavus ja inimõiguste kaitse.

Küsimus: kas ja kuidas kontrollitakse sõltlase “enda eest tõhusamat hoolitsemist”?

Ei kontrolligi.

Küsimus: kui palju kaasatakse klientide tuttavaid-sugulasi organisatsiooni töösse?

Lähedaste kaasamine on mõnes projektis määratud lisa väärtusena kui mitte üleüldise eesmärgina. Seega on koostöö sõltlaste lähedastega suhteliselt piiratud ja vähene.

Küsimus: mis on tugiteenused vanglates? Mida mõeldakse elukvaliteedi tõstmise all vanglates??

Tugigrupid ja individuaalne nõustamine. Inimese tervis on oluline osa elukvaliteedi määramisel, eriti HIV-positiivse inimese puhul. Eeldame, et antud sihtrühma elukvaliteet tõuseb, kui nad kasutavad järjepidevalt ARV ravimeid, osalevad tugigruppides, saades psühholoogilist tuge, tervise alaseid teadmisi jms.

Küsimus: kas muutuse mõju inimesele on pikaajaline või lühiajaline? (kui pikka perspektiivi vaadatakse/jälgitakse)

Oleneb inimesest, motivatsioonist, sõltuvuse faasist jne jne..

Küsimus: kas (ja milliste projektide puhul) on olemas risk, et abivajaja jääbki Convictusega seotuks ega ei suuda ilma organisatsiooni abita toime tulla?

Teatud projektide puhul nagu SVP on tegemist kahjude vähendamisega, ehk siis lähtutakse põhimõttest, et kui inimene end süstib siis vähemalt turvaliselt, ilma end ja teisi nakatamata. Kui ta jääb  selle teenusega seotud aastateks siis see ei ole risk vaid pigem kahjusid vähendav. 

Küsimus: vanglaprojekt: kui palju sõltlasi ja HIV-positiivseid vange on Convictuse tugigruppides osalenud? Millised on tulemused?

Töötame alates 2003 a. Hetkel on 15 tugirühma, ühes grupis umbes 6-10 klienti. Läbi aastate on tugirühmade arv pigem tõusnud. Lisaks veel individuaalsed nõustamised, koolitused, loengud ja seminarid.

Küsimus: kas “vangla kontaktisik” on keegi organisatsiooni töötaja, endine sõltlane või keegi vang või keegi vanglaametnik (jäi natuke segaseks)?

Sotsiaaltöötaja

Vastas Kristina Joost

Ei

Küsimus: Kuidas täpsemini jõuab Convictus abivajajateni? (kumb kumba otsib üldse, kas sõltlane peaks leidma tee Convictuse juurde või otsib organisatsioon eelkõige ise teed nende juurde; kui suur on eeldus, et sõtlane leiab ise abi?)

Convictuse eesmärk on pakkuda teenust kliendile kergesti ligipääsmise põhimõttel. Näiteks tugirühmade teenus vanglas, kus kliente ei otsita ent teenus on olemas ja kergesti kättesaadav. Oluline on ka vabatahtlikkuse printsiip ehk siis esimene motivatsioon teenust tarbida peab tulema siiski kliendilt.

Küsimus: missugust statistikat Convictuses tehakse ja mida jälgitakse?

Convictuses toimub monitooring eelkõige igakuise aruandluse alusel, mis omakorda esitatakse rahastajale. Näiteks süstlavahetuspunktis (edaspidi SVP) kogutakse igapäevaselt andmed külastajate arvu, jagatud süstalde, kondoomide jms kohta. Andmed talletatakse töötajate poolt vastavasse online-programmi, mis koostab olulisemate näitajate kohta ka esialgse statistika. Hiljem koostab üleriigilist statistikat kogutud andmete põhjal Tervise Arengu Instituut. Lisaks anketeeritakse peaaegu kõik SVP esmakülastajad.

SVPs on aastate jooksul osalenud erinevate uuringute läbiviimisel koostöös nt Tartu Ülikooliga määramaks uimastisõltlaste keskmist vanust, rahvust, soolist osakaalu, tarbitavaid aineid jms.

Vanglates on Convictus läbiviinud koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega hepatiidi alase uuringu, milles raames koguti andmeid hepatiidi levimuse kohta vanglas.  

Küsimus: as Convictus ise on varem oma organistasiooni hinnanud? Kuidas hinnatakse oma sotsiaalset mõju üldiselt?

Convictus’t on hinnanud Heateo SA konsultandid. Vaata: www.heategu.ee/doc/Convictus_raport.pdf

Küsimus: Milline kuuest valdkonnast/suunast võtab kõige rohkem Convictuse ressurssi? Millistes valdkondades on edu/eesmärgi saavutamine kergem ja millistes raskem?

Kõige suuremad valdkonnad on SVP + välitöö ja vanglates tugirühmade organiseerimine, st kõige suuremad igakuised kulud, kaasatud töötajate arv, klientide arv.  Kõige väiksema mahulisem on koolituste, loengute korraldamine.

Küsimus: kui suur on selliste klientide osakaal, kelle puhul Convictuse töö ei ole tulemuslik?

Ei oska öelda.

Vastas Kristina Joost

2007.a. on saadi 92,5tuhat krooni (andmed on olemas internetileheküljel).

Projektid on väga erinevad ja raske on hinnata keskmiselt looma aitamisele tehtavaid kulusid.

Inimestele, kes tulevad varjupaikadesse või võtavad ühendust PETSiga, jagatakse infot ainult otseselt (näost näkku, telefonitsi, e-mailitsi). On olemas ka infolehed, kuid nende valmistamise ja levitamisega tegeleb ELS.

Varjupaikades peaks kasutusele võtma põhjalikuma küsimustiku potentsiaalsete looma võtjate jaoks, et väheneks nende inimeste osakaal, kes reaalselt ei suuda looma eest hoolitseda.

Üldiselt inimesed ei ole muutunud loomade pidamisest teadlikumaks, või siis nad ei ole muutnud oma käitumist. (Lara sõnad põhinevad tema isiklikul kogemusel).

Töötajad

PETSis on 3 liiget. Neid ei saa päris töötajateks nimetada, kuna nad tasu üldse ei saa. Ei saa ka mingisugust teist kompensatsiooni. Lara kureerib kogu PETSi tegevust, kulutab sellele oma vaba aega 18-st 23-ni iga päev + nädalavahetused. Teine liige vastutab internetileheküje eest ning kõike eest, mis on sellega seotud. Kulutab ca 2 tööpäeva nädalas (oma vaba aja arvelt). Kolmas liige aitab nende tegevustega, kus parasjagu abi vaja on, kulutab ca 2 tööpäeva nädalas.

Vabatahtlikud

PETSi aitab keskmiselt 20 vabatahtliku, ca 10 neist on koos PETSiga selle asutamisest. Mingit kompensatsiooni ei saa. Peamiseks motivaatoriks on soov aidata loomi. Vabatahtlike arv on püsinud suhteliselt stabiilsena.

Toetajad

Peamiselt eraisikud – annetavad raha. On olemas ca 100 stabiilset toetajad, kes regulaarselt kannavad üle mingi summa PETSile. Ettevõtted eriti ei toeta. Firma, kelle käest ravimeid ostetakse, võimaldab mõnevõrra soodsamaid tingimusi, samuti ka Zone.ee võimaldab internetilehekülje hoidmist soodsmatel tingimustel. Toetajaks on ka veterinaarast Andrei, kes osutab teenuseid oluliselt madalama tasu eest.

Riigist on saadud ükskord rahalist toetust – 700 tuhat keskuse ehitamiseks. Toetab ka meedia.

PETS aitab igasuguseid loomi (koerad, kassid, hobused, linnud, mõnikord ka metsloomad), mis neile tuuakse. Tavaliselt inimesed helistavad või kirjutavad PETSile ning loomadele tullakse järgi. PETSil ei ole neile kuuluvaid varjupaikasid. Nad teevad koostööd Kohtla-Järves asuva varjupaigaga. Teiste varjupaikadega teeb koostööd Eesti Loomakaitse Selts, kuid vajadusel PETS aitab neid ka. PETS tagab varjupaikadele reklaami, jagab võimalikult palju infot nende kohta ning seal olevate loomade kohta. Samuti lähevad mõned loomad (ca 10%) nn hoiukodudesse (inimeste kodudesse, kes hoolitsevad looma eest kuni talle uus omanik leitakse).

Uuele omanikule antakse  loom opereerituna, vaktsineerituna ning kiibiga ja europassiga. Vajadusel tuuakse loom vajalikku kohta (nt. kui uus omanik elab Pärnus, siis viivad PETSi töötajad või vabatahtlikud looma Kohtla-Järvest Pärnusse). PETS oli esimene organisatsioon Eestis, kes hakkas loomi andma uutele omanikele vaktsineeritud, opereeritud, kiibitud ning europassiga (alates aastast 2004). Hiljem võtsid selle praktika kasutusele ka teised loomadega tegelevad organisatsioonid / varjupaigad.

PETS viib läbi opereerimise (steriliseerimise/ kastreerimise) kampaaniat. Selle käigus püütakse hulkuvaid kasse, opereeritakse neid ning lastakse tagasi sinna, kus nad on enne elanud. Seda juhul, kui loomal on suhteliselt adekvaatsed elamistingimused olemas (on terve, normaalse kehakaaluga ja psühhikaga).

Inimestega, kes pöörduvad PETSi poole sooviga looma võtta, viivad PETSi töötajad läbi nö eelarutelu. Nad püüavad teatud küsimustega välja selgitada, kas inimesel on olemas tingimused looma ülalpidamiseks, kas inimene taedvustab looma võtmisega kaasnevat vastutust. Kui inimene ei sobi looma omanikuks, siis viisakalt keeldutakse looma andmisest.

PETS tegeleb oma keskuse ehitamisega. Praegu tehakse detailpalneeringut, enamik vajalikest dokumentidest on olemas. (Infot võib leida PETSi koduleheküljel). Riik on annetanud 700 tuhat krooni keskuse ehitamiseks.

2-3 kuu jooksul alustatakse temaatiliste loengute lugemist Tallinna koolides, peamiselt algklasside õpilastele. Eesmärgiks on muuta inimeste suhtumist loomadesse, selgitada, et looma võtmisega kaasneb vastutus, et looma ülalpidamiseks on vaja teatud tingimusi.

Probleemi lahendamine

PETSi tegevus on suunatud inimeste suhtumise muutumisele loomadesse. PETS püüab kõrvaldada inimeste läbimõtlemata käitumise põhjust, mitte tagajärgi (nagu seda teevad varjupaigad). PETS püüab inimestele selgitada, et looma võtmisega kaasneb vastutus, et looma ülalpidamiseks on vaja teatud tingimusi.

Statistika kogumisega PETS ei jõua eriti tegeleda. On teada, et 3 aasta jooksul leiti uus kodu umbes 1500 koerale. Üheagselt tegeletakse ca 20 loomaga. 3-5% inimestest, kes tulevad varjupaikadesse loomi vaatama, võtavad endale looma. Ca 5% võetud loomadest tuuakse tagasi.

Loomi, kellele on leitud uut kodu, kontrollitakse mõne aja pärast (3-6 kuud) ja võetakse ühendust omanikuga. PETSi koduleheküljel riputatakse üles pildid loomadest uutes kodudes.

Mõju

PETS tegeleb eelkõige Ida-Virumaa piirkonnaga, kuna seal on ELSi tegevus kõige nõrgem. Tegeletakse eelkõige venekeelse rühmaga. Tegevus on suunatud eelkõige noortele (lasteaed, kool), kuna nende hoiakuid on kergem muuta. Ida-Virumaal olukord oleks oluliselt hullem ilma PETSi tegevuseta, kuna ELS tegeleb sellega vähe. Üldiselt ELS tegeleb rohkem eestikeelse segmendiga. Mõnes mõttes PETS ja ELS on jaotanud oma tegevuspiirkonnad.

Ilma PETSi tegevuseta oluliselt tunneksid vähem inimesi huvi varjupaikade tegevuse vastu.

Vastus: majandusaasta aruanded on leitavad Heateo SA kodulehelt www.heategu.ee

Vastus: Jah, Heateo SA arvates on probleemiks see, et ühiskonna sotsiaalsete probleemidega tegelevaid organisatsioon on vähe. Samas ei ole Heateo SA esmane eemärk ise selliseid organisatsioone luua. Portfelliorganisatsioonid on olulised eelkõige heade näidete loomise seisukohast. Portfelliorganisatsioonid on vahend selleks, et suunata ka teisi inimesi sotsiaalse ettevõtlusega arendama. Seetõttu soovitan muuta sihtrühma laiemaks ning võtta fookusesse potentsiaalsed sotsiaalsed ettevõtjad.

Vastus:

- portfellioganisatsioonide arendusprojektide juhtimine
- portfelliorganisatsioonide tulemuste jälgimine, Heateo partneritele vahendamine
- uute potentsiaalsete portfelliorganisatsioonide otsimine / hindamine
- sotsiaalse ettevõtluse idee levitamine ühiskonnas (kommunikatsioon)
- inimeste (nii oma kui portfelliorganisatsioonide inimeste ja eriti portfelliorganisatsioonide juhtide) arendamine

Küsimus: Millistele sihtgruppidele kulutate kõige rohkem oma töötajate või
vabatahtlike aega?

Vastus:

- Portfelliorganisatsioonide juhid
- Heateo partnerid
- noored sotsiaalsed ettevõtjad (SINA)

Küsimus: Kuidas sa hindaksid protsentide, kui palju on portfelli kuuluvad
organisatsioonid/algatused (a la uuskasutuskeskus, noored kooli)
paremad/tugevamad tänu Heateo SA-le.

Vastus: pole võimalik hinnata. Mõnes mõttes 100%, sest nii TESA, UK, NK, SINA kui Re-habi puhul oli Heategu üks asutajatest. Reaalselt oleks seda võimalik hinnata ainult org-ide puhul, kes olid enne meiega koostöö alustamist olemas ja toimisid, aga selliseid on hetkel porfellis ainult 1 (SOS) ja nendega on koostöö alles väga värske.

Küsimus: Kui suureks hindad inimeste arvu, keda Heategu otseselt mõjutab?

Vastus: mida tähendab “otseselt mõjutab”. Ütle mulle, millised sihtgrupid sinna alla kuuluvad ja siis ma võin öelda väga umbkaudse arvu, mis võtab kokku nende sihtgruppide suuruse.

Vastas Margo Loor Heateo SA-st